„Liblikasonaat“ jutustab noorest kolme lapse emast, kellel ootamatult avastatakse vähk. Just samal ajal kaotab tema abikaasa töö ning need kaks korraga juhtunud õnnetust keeravad niigi kriisis olnud pereelu täielikult pea peale. Tegemist on tänapäeva Eestis elavate inimeste probleeme käsitleva raamatuga, mille tegelaste eludes on võimalik pea igaühel enda eluga sarnasusi leida.
Romaan märgiti ära kirjastus Tänapäeva 2010. aasta romaanivõistlusel. Otsesed seosed teiste teostega "Liblikasonaadil" puuduvad ning autori loomingu hulgast kuulub see täiskasvanutele ja noortele kirjutatud raamatute hulka. (autor kirjutab ka ajalehe&ajakirja artikleid ning lasteraamatuid)
Autori kommentaar:
"Lugesin ühest artiklist, et rinnavähk on tänapäevalgi üks põhilisi naiste surma põhjustajaid. See pani mõtlema, mida küll tunnevad need inimesed, kellele vähidiagnoos on pandud, kuidas suudavad nad endale teadvustada, et tulevikku nende jaoks ei pruugi enam eksisteerida? Rasked haigused ei küsi ju vanust ning võivad tabada ka neid, kes on veel üsna noored ja kellel on ehk kodus väikesed lapsedki. Kuidas elada edasi teadmisega, et võib-olla ei näegi neid suureks kasvamas?"
Tegelasi on teoses võrdlemisi vähe, põhitegelased on: Enola, Olavi, Renee, kuid mainitud on ka Enola ja Olavi lapsi: Krislinit, Rolandit ja Samueli, Olavi vanaema Adat, Renee õde Mairit ning Enola sõbrannat Sonjat, tema last Mayat ning meest Kermot. Olavi vanaema oli ka Enolale vanaema eest ning elas nende juures Laagris. Renee oli Enola "uus" armastus, kelle ta leidis olles keemiaravil ning ajal, millal Olavi oli langenud depressiooni ja ei olnud naisele toeks tema raske haiguse ajal. Sonja on Enola gümnaasiumi aegne parim sõbranna, kellel ka teose jooksul probleemid olid, nimelet läks ta vahepeal oma mehest lahku, kuid mis samuti lahenesid raamatu lõpuks.
Enola on rõõmsameelne ja üldiselt positiivselt meelestatud kolmelapse ema, seda seni, kuni tal diagnoositakse rinnavähk ning tema mees langeb depressiooni pärat töökaotust. Pärast haigestumist on Enola väga väsinud ning nukker, kuna ta ei suuda oma meest masendusest välja tuua ajal, millal ta vajaks mehe toetust enim. Olles keemiaravil kohtub ta kopsuvähki põdeva Reneega ning armub uuesti, kuna mees on talle toeks ajal, millal abikaasa seda ei suuda. Samas armastab Enola ka Olavit ning seetõttu tunneb süümepiinu Reneega kohtumas käies, ta ei tea kumma mehe ta valima peaks. Pärast haigusest võitu saamist hakkab Enola tuju paranema ning ta muutub samasuguseks positiivseks inimeseks nagu ta oli olnud enne haigust, ta harjub vaikselt ka oma "sandistatud" kehaga, mis teda alguses ennast jälestama sundis.
Kokkuvõte (kavapunktid):
Romaan märgiti ära kirjastus Tänapäeva 2010. aasta romaanivõistlusel. Otsesed seosed teiste teostega "Liblikasonaadil" puuduvad ning autori loomingu hulgast kuulub see täiskasvanutele ja noortele kirjutatud raamatute hulka. (autor kirjutab ka ajalehe&ajakirja artikleid ning lasteraamatuid)
Autori kommentaar:
"Lugesin ühest artiklist, et rinnavähk on tänapäevalgi üks põhilisi naiste surma põhjustajaid. See pani mõtlema, mida küll tunnevad need inimesed, kellele vähidiagnoos on pandud, kuidas suudavad nad endale teadvustada, et tulevikku nende jaoks ei pruugi enam eksisteerida? Rasked haigused ei küsi ju vanust ning võivad tabada ka neid, kes on veel üsna noored ja kellel on ehk kodus väikesed lapsedki. Kuidas elada edasi teadmisega, et võib-olla ei näegi neid suureks kasvamas?"
Tegelasi on teoses võrdlemisi vähe, põhitegelased on: Enola, Olavi, Renee, kuid mainitud on ka Enola ja Olavi lapsi: Krislinit, Rolandit ja Samueli, Olavi vanaema Adat, Renee õde Mairit ning Enola sõbrannat Sonjat, tema last Mayat ning meest Kermot. Olavi vanaema oli ka Enolale vanaema eest ning elas nende juures Laagris. Renee oli Enola "uus" armastus, kelle ta leidis olles keemiaravil ning ajal, millal Olavi oli langenud depressiooni ja ei olnud naisele toeks tema raske haiguse ajal. Sonja on Enola gümnaasiumi aegne parim sõbranna, kellel ka teose jooksul probleemid olid, nimelet läks ta vahepeal oma mehest lahku, kuid mis samuti lahenesid raamatu lõpuks.
Enola on rõõmsameelne ja üldiselt positiivselt meelestatud kolmelapse ema, seda seni, kuni tal diagnoositakse rinnavähk ning tema mees langeb depressiooni pärat töökaotust. Pärast haigestumist on Enola väga väsinud ning nukker, kuna ta ei suuda oma meest masendusest välja tuua ajal, millal ta vajaks mehe toetust enim. Olles keemiaravil kohtub ta kopsuvähki põdeva Reneega ning armub uuesti, kuna mees on talle toeks ajal, millal abikaasa seda ei suuda. Samas armastab Enola ka Olavit ning seetõttu tunneb süümepiinu Reneega kohtumas käies, ta ei tea kumma mehe ta valima peaks. Pärast haigusest võitu saamist hakkab Enola tuju paranema ning ta muutub samasuguseks positiivseks inimeseks nagu ta oli olnud enne haigust, ta harjub vaikselt ka oma "sandistatud" kehaga, mis teda alguses ennast jälestama sundis.
Kokkuvõte (kavapunktid):
- Enolal diagnoositakse rinnavähk ja samaaegselt kaotab Olavi töö. Olavi vanaema Ada tervis halveneb ning ta ei tunne enam oma lähedasi ära ja peaaegu paneb kogemata maja põlema.
- Enola sõbranna Sonja läheb oma mehest lahku. Enolal eemaldatakse operatsiooni käigus vasak rind ning ta peab käima veel kolm korda keemiaravil.
- Ada sureb insuldi tagajärjel. Olavi langeb üha suuremasse masendusse ning ei suuda naisele raskel ajal toeks olla ja seetõttu jääb Enolale mulje, et mees ei armasta teda enam.
- Enola kohtub keemiaravil mehega (Reneega) , kelle vastu tunneb midagi enamat kui lihtsalt sõprade vahelist sümpaatiat.
- Enola valetab Olavile ning läheb Reneega kohtuma. Olavi masendub veel rohkem pärast paljutõotavat kuid lõpuks ebaõnnestunud töövestlust.
- Enola ei saa oma probleemidest Sonjale rääkida, kuna naisel on liialt tegemist oma probleemide ja uue elukorralduseg ja seetõttu kohtub uuesti Reneega ning nende kohtumine lõppeb suudlusega.
- Enola ei tea enam, mida ta tunneb ning seetõttu vädib Reneed, kuid samas igatseb teda meeletult, kuna ta tunneb, et mees on ainus, kes teda mõistab.
- Pärast pikka Renee eiramist, mille ajal suhted Olaviga aina halvenevad, kohtub Enola uuesti mehega ning tunnistab talle, et armastab teda. Samal õhtul tunnistab naine oma tundeid Renee vastu ka Olavile ning pärast sellele järgnenud tüli käituvad abikaasad mitu nädalat nagu võõrad.
- Enola külastab tihedamalt Reneed ning lõpuks pärast suurt tüli Olaviga otsustab kodust lahkuda ning Renee juurde elama kolida. Sama päeval, kohe pärast otsustavat suurt tüli, saab Olavi tööpakkumise ja lubab ennast parandada ning Renee, saanud eelmisel päeval kätte halvad vähi testide tulemused, teeb enesetapu.
- Kõikide sündmuste kokkuvõtteks otsustab Enola Olavile uue võimaluse anda, kuna hingepõhjas armastab ta meest ikka veel.